Üks levinumaid põhjendusi mittematkamiseks on väidetav suutmatus kõndida matkal läbitavaid distantse. Harvadel juhtudel vastab see isegi tõele, aga enamasti on tegu hoopiski "vaimse probleemiga" ehk alahinnatakse oma võimeid. Enne kui väidad, et ka Sina ei suuda matkadistantse läbida, küsi endalt, et oled Sa üldse proovinud?? Usutavamalt kõlab, et ei suuda kuigi pikalt suusatada, ujuda või jalgrattaga sõita, sest need vajavad ju eraldi õppimist, harjutamist ja järjepidevat harrastamist, aga kas oled näinud mõnda füüsiliselt tervet täiskasvanud inimest roomamas mööda tänavat, kuna ta ei õppinud varajases lapsepõlves kõndima? Me kõnnime iga päev! Mõnikord küll liiga vähe, aga me siiski kõnnime! Niisiis, kõndimisoskusega on asi selge, on vaja vaid endale tõestada, et päeva jooksul 15...25 km kõndimine on igale füüsiliselt tervele inimesele täiesti võimetekohane saavutus - ehk siis kontrollimist vajavad jõukohane tempo ja distants.
Mida selleks vaja on?
Peaaegu mitte midagi peale lihtsa kõndimise! Mõõda endale kasvõi Google kaardil kodu lähedale üks 5 km pikkune ring laugetel kergliiklusteedel - justnimelt kilomeetrites tuleb enda võimeid kontrollida, mitte lugeda mingeid samme, mille arv sõltub rohkem mõõtmisviisist, mitte reaalselt tehtavatest sammudest. Seejärel kõnni see ring korra läbi mõistlikul kiirusel, mis laseb veel nina kaudu hingata ja pingutamata vestlust pidada. Kas õnnestub see ring umbes tunniga läbida? Pole ka hullu, kui aega kulus kauem, siis hakkad seda tiiru kõndima lihtsalt iga nädal vähemalt 3 korda ning selle käigus näed, kuidas kõndimisele kuluv aeg mõne nädala pärast juba vähenema hakkab. Aga muidugi on mõistlik siis juba seljakott ka õlgadele võtta, saab tabada 2 kärbest ühe hoobiga! Koti täiteks sobivad väga hästi 5-liitrised kraaniveega täidetud pudelid - alusta esialgu ühega, kuni hiljem jõuad 3 pudelini (5...15 kg) - vett on hea ja lihtne maha valada, kui poolel teel tundub, et koorem on liiga raske. Tegelikult me matkal ei kihuta 5 km/h, aga füüsiline valmisolek võiks siiski olla, kuna tõusud/laskumised, erinevad looduslikud takistused ning mitmed puhkepausid võtavad tempo niikuinii maha ja päeva keskmiseks kujuneb tavaliselt umbes 2,5...3,2 km/h, päevateekonna võiks läbitud saada max. 8 tunniga. Miks just 8 tunniga? Kahe päevateekonna läbimise vahele tuleks jätta 16 tundi puhkeaega taastumiseks, et uue päeva teekonda saaks alata värske ja puhanuna.
Kuidas ikkagi eesmärgini jõuda?
Kui füüsiline vorm on nii nukras seisus, et sellest väljatulek nõuab juba rohkelt aega ja vaeva, siis võib vabalt tekkida tahtmine käega lüüa kogu ettevõtmisele. Siin tulebki teha oluline elumuutev valik, kas kuulata oma sisemisi põhjendusi ("pole aega", "ei viitsi", "niikuinii ma ei saa hakkama" jne.) või leida endas 3 vajalikku eeldust: motivatsioon, distsipliin ja järjepidevus - nende kolme abiga suudab inimene imesid korda saata! Pealegi märkad varsti ka ise, et kui alguses eriti ei viitsinudki kõndima minna ja see vajas alati tohutut eneseületust, siis pärast jalutuskäiku on tuju alati parem ning pea täietud inspireerivate ideedega - see on matkamise positiivne kõrvalmõju.
Kas see on kõik?
Ei! Jätame meelde, et eesmärk ilma kindla tähtajata on kõigest suvaline unistus!! Sea endale kindel tähtaeg, sest see aitab ennast liikuma vedada ka siis, kui muidu ei viitsiks, ilm on *** või tuleb mõte, et vahet polegi, kui paar kuud pikemalt aega kulub... Kõige raudkindlama tähtaja seadmiseks vali parem kohe endale üks unistuste matk välja ja pane ennast sinna kirja, siis pole enam varianti, et lükkaks tähtaega korduvalt edasi, vaid on vaja ettenähtud päeval matkale minna! Sobiva matka võid valida kohe siit samast teksti alt ⇩
Matkamiseni!
